Source files of fsfe.org, pdfreaders.org, freeyourandroid.org, ilovefs.org, drm.info, and test.fsfe.org. Contribute: https://fsfe.org/contribute/web/
You can not select more than 25 topics Topics must start with a letter or number, can include dashes ('-') and can be up to 35 characters long.

def.et.xhtml 5.0KB

123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899100101102103104105106107108
  1. <?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?>
  2. <html>
  3. <head>
  4. <title>Definitsioon - Avatud standardid - Euroopa Vaba Tarkvara Fond</title>
  5. </head>
  6. <body>
  7. <p id="category"><a href="http://www.fsfe.org/projects/work.html">Tegevus</a> / <a href="/projects/os/os.html">Ülevaade - avatud standardid</a></p>
  8. <h1>Avatud standardid</h1>
  9. <div id="introduction">
  10. <p>Puudub üheselt aktsepteeritav definitsioon sellest, mis teeb ühest
  11. standardist avatud standardi. Pakkumisi on mitmeid, viited neist
  12. mõnele on toodud allpool.</p>
  13. </div>
  14. <p>Me ei soovinud pakkuda välja järjekordset definitsiooni ning
  15. otsustasime seetõttu kasutada
  16. <a href="http://www.certifiedopen.com"><em>Certified Open</em></a>i
  17. jaoks loodud definitsiooni, mille väljatöötamist alustati enne
  18. FSFE seotust projektiga. Esialgu põhines siinne definitsioon Euroopa
  19. Komisjoni
  20. <a href="http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3473/5585.html#finalEIF">
  21. Euroopa interoperatiivsuse raamvõrgustikul (<em>European
  22. Interoperability Framework</em>)</a>.</p>
  23. <p>Koostöös mitmete põhitoimijatega ettevõtluses, poliitikas ning
  24. kogukonnas töötati raamvõrgustiku definitsioon ümber uueks viiest
  25. punktist koosnevaks definitsiooniks, mis oli vastuvõetav kõigile
  26. asjaosalistele. Uue definitsiooni on omaks võtnud
  27. <a href="http://selfproject.eu/OSD">SELF EU projekt</a>, 2008. aasta
  28. Genfi
  29. <a href="http://www.openforumeurope.org/library/geneva/declaration/manifesto-with-logos-final.pdf">
  30. Interneti standardite ja tuleviku deklaratsioon
  31. (<em>Declaration on Standards and the Future of the Internet</em>)</a>
  32. ja <a href="http://documentfreedom.org/openstandards.et.html">
  33. dokumendivabaduse päeva</a> korraldajad.</p>
  34. <h2>Definitsioon</h2>
  35. <p>Avatud standard on protokoll või formaat, mis vastab järgmistele
  36. tunnustele:</p>
  37. <ol>
  38. <li>on avatud avalikkuse hinnangutele ning piiranguteta kasutatav
  39. kõikide osapoolte poolt võrdsetel alustel;</li>
  40. <li>ei oma komponente ega laiendeid, mis on sõltuvad formaatidest või
  41. protokollidest, mis ei vasta avatud standardi definitsioonile;</li>
  42. <li>puuduvad juriidilised ja tehnilised tõkked piiramaks standardi
  43. rakendamist mõne osapoole poolt või mõnes ärimudelis;</li>
  44. <li>haldus- ja arendustegevus toimuvad sõltumatult mõnest kindlast
  45. tootjast ning on avatud konkurentide ning kolmandate osapoolte
  46. osalusele;</li>
  47. <li>saadaval on mitu erinevat täielikku implementatsiooni
  48. konkureerivate tootjate poolt või täielik ja kõigile võrdsetel
  49. alustel kättesaadav implementatsioon.</li>
  50. </ol>
  51. <h3>Arenevad standardid</h3>
  52. <p>Kui uut protokolli või formaati alles arendatakse, ei ole viiendat
  53. tunnust võimalik omada. FSFE arvates on see igati soovitav ning õige
  54. käitumine situatsioonides, kus on vajalik tehniline küpsus. Näiteks
  55. valitsusasutustes võiks läbikukkunud rakendamiskatse väga kalliks
  56. ostutuda.</p>
  57. <p>Kui eesmärgiks on avatud standardite hulga suurenemine, siis ei
  58. pruugi viienda tunnuse olemasolu range nõudmine võimaldada uute
  59. avatud standardite loomist. Definitsiooni poolest oleks sellised
  60. standardid samaväärsed ühe tootja kinniste formaatidega. Sellises
  61. olukorras oleks mõistlik loobuda viienda tunnuse täitmise nõudest
  62. arenevate standardite puhul.</p>
  63. <p>Arenevatele standarditele soodustuste tegemine peaks sõltuma
  64. konkreetsest olukorrast: kui eesmärgiks on avatud standardite
  65. edendamine, tuleks arenevatele standarditele mööndusi teha; kui
  66. rakendamise läbikukkumine läheks kalliks maksma, tuleks kasutada
  67. vaid täielikult definitsioonile vastavaid standardeid.</p>
  68. <p>Üldiselt on avatud standardid paremad kui arenevad standardid ning
  69. arenevad standardid paremad kui tootjaspetsiifilised formaadid. Mida
  70. rohkem avatud standardi tunnuseid formaadil on, seda kõrgemalt tuleks
  71. seda hinnata stsenaariumites, kus interoperatiivsus ja usaldusväärne
  72. pikaajaline andmete hoiustamine on hädavajalikud.</p>
  73. <h3>Viited teistele definitsioonidele</h3>
  74. <p>Vikipeedial on ülevaade terminist
  75. "<a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Open_standard">avatud standard</a>"
  76. ning selle mitmetest definitsioonidest. Järgnev on loetelu mõndadest
  77. definitsioonidest:</p>
  78. <ul>
  79. <li><a href="http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3473/5585.html#finalEIF">Euroopa interoperatiivsuse raamvõrgustik</a> (inglise k)</li>
  80. <li><a href="http://www.ft.dk/Samling/20051/beslutningsforslag/B103/index.htm">Taani parlamendi esildis B 103</a> (taani k)</li>
  81. <li>Bruce Perensi <a href="http://perens.com/OpenStandards/Definition.html">Avatud standardid: printsiibid ja praktika</a> (inglise k)</li>
  82. <li>Digistani <a href="http://www.digistan.org/open-standard:definition">Vaba ja avatud standardi definitsioon</a> (inglise k)</li>
  83. </ul>
  84. </body>
  85. <timestamp>$Date: 2011-02-21 15:15:12 +0000 (Mon, 21 Feb 2011) $ $Author: nicoulas $</timestamp>
  86. <translator>Heiki Ojasild</translator>
  87. </html>
  88. <!--
  89. Local Variables: ***
  90. mode: xml ***
  91. End: ***
  92. -->